Friday, October 14, 2005

Koristamine

Peale Karust lahkumist teadsin ma kindlalt ei pikemalt ma seal enam kunagi ei peatu. See joon on ka paika pidanud. Siiski see ei tähenda, et ma seal enam külas ei käi. Kohalikud inimesed võtavad mind ikka sama soojalt vastu nagu enne. Iga kord on muidugi dilemma, et kes siis nüüd meie toas elab ja kes ei ela. Mina olen jällegist allüürniku rollis. Inimene ilma voodita. Muidugi kõik pakuvad mulle iga kord lahkelt nn Tambeti voodit.
Karu õhtud toimuvad ikka sama hooga, kuigi ma enam päris iga kord täielikult osa ei võta. Siiski proovin alati kui võimalik enda nägu seal näidata, kasvõi autoga öösel ära minnes.
Uued naabrid on väheke normaalsemad kui vanad uued naabrid aga nemad ka vaatavad natuke imelikult meie koristamisõhtute peale, kuid ega arvavasti see trasitsioon veel niipea ei lõppe!