Friday, May 20, 2005

Üksinda Karus

On õhtu. Ma olen Karus. Üksi. Kõik on kadunud. Ka Hõimu Printsess on lahkunud oma troonilt ja haihtunud õhku. Mul on vaba voli teha kõike mida ma tahan. Terve meie koobas on minu päralt. Ma ei osanud oodata, et mul selline võimalus niipea avaneb.
See on üsna omapärane tunne, olla peremees võõras majas. Kuigi tegelikult ei saa öelda, et ma tunneks väga puudust oma kodust. Ma kohanen üsna kiiresti varieeruvate tingimustega.
Teen lõkkeplatsi juures süüa. Korraks on kuulda kuidas keegi kurjast naaberklannist läheduses hiilib. Kuid nad ei ilmu nähtavale. Ohutuse mõttes otsustasin sööma minna koopasse tagasi.
Loodame, et ma saan sellest kogemusest palju uusi huvitavaid uurimisteemasid.

0 Comments:

Post a Comment

<< Home